Rahu, Kadri
(2004)
Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjaliku tõlke õppekava hindamine PACTE grupi tõlkepädevuse mudeli alusel.
[Magistritöö]
| Tüüp: |
Magistritöö
|
| Pealkiri: |
Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjaliku tõlke õppekava hindamine PACTE grupi tõlkepädevuse mudeli alusel |
| Autor: |
Rahu, Kadri |
| Aasta: |
2004 |
| Kogud: |
Allüksused ja instituudid > Germaani- Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut > Üliõpilastööd |
| Keel: |
est |
| Lühikokkuvõte: |
Käesoleva empiirilis-teoreetilise magistritöö eesmärk on anda hinnang Tallinna
Pedagoogikaülikooli kirjaliku tõlke magistriõppekavale magistrantide vaatenurgast
ning PACTE grupi tõlkepädevuse mudeli taustal. Selle eesmärgi saavutamiseks viisin
läbi uurimusliku küsitluse TPÜ kirjaliku tõlke esimesena sisse astunud magistrantide
seas ning sain värskele õppekavale olulist tagasisidet. Selle konkreetse valimi
kasutamise põhjuseks on fakt, et magistrandid on õppekava peamine sihtgrupp, kelle
arvamusega tuleb õppekava koostamisel kindlasti arvestada. Leian, et kuuludes ise
samuti sellesse sihtgruppi, olen magistrantide arvamuse vahendamisel eelisolukorras
inimeste ees, kes uuritavat õppekava ise läbinud pole.
Küsitluse tabelist koosnev põhiosa uuribki, kui palju arendavad õppekavas sisalduvad
ained ühte või teist PACTE grupi mudeli alampädevust nii ideaalolukorras kui ka
tegelikkuses. Käesoleva töö käsitlusalasse kuulub aga ainult ideaalolukorra ehk
õppekava kui programmi ülesehituse sügavuti uurimine. Reaalne olukord on
küsimustikku lisatud peamiselt võrdluseks ning sellepärast, et küsitluses osalejad neid
kahte olukorda vastamisel paremini eristaks. Samas on mõnel juhul aine sisu
õppekava struktuuriga niivõrd tihedalt seotud, et neid kahte eraldi käsitleda on
võimatu. Kuigi käesoleva töö eesmärk ei ole õppeainete sisu sügav analüüs, pean vajalikuks ära
märkida, et üldiselt hinnati reaalolukorda mõnevõrra madalamalt kui ideaalolukorda.
Sellest järelduste tegemise juures tuleb aga kindlasti arvesse võtta kommentaare ja
lisaküsimustele saadud vastuseid, mille kohaselt on sellise erinevuse põhjuseks arvamus, et alati saaks reaalolukord parem olla. Seega hindan nii reaalolukorra kui ka
ideaalolukorra ehk situatsiooni, kus olemasoleva õppekava järgi õpetatakse tudengeid
vastavalt nende ootustele, siiski heaks, eriti arvestades fakti, et uuritav õppekava on
veel väga uus ja varem üliõpilaste peal proovimata. Loomulikult on selge, et need järeldused põhinevad ainult ühe õppekavaga seotud
valimi arvamustel ning piirnevad ainult ühe õppekava eesmärgi uurimisega. Sellest
tulenevalt võiks käesolevat uurimustööd jätkata, käsitledes õppekava teisi eesmärke
või küsitledes teistsuguseid valimeid. Kui see magistritöö üritab üksikute ainete kohta
antud vastuste põhjal anda hinnangut ka õppekavale kui tervikule, siis võiks teemat
edasi arendades küsida magistrantidelt konkreetse küsimuse selle kohta, kui palju
õppekava tervikuna tõlkepädevuse alampädevusi arendab. Taolise uuringu juures saab
rohkem arvestada ka selliste õppekava aspektidega nagu õppeainete õpetamise
järjekord ja maht. Ühtlasi tuli magistritööst välja, et tõlkepädevuse arendamise
hindamisel oleks väga oluline hinnata õppeainete sisu, mis sobiks samuti väga hästi
käesoleva töö jätkuks. |
| Date Deposited: |
14 Dec 2011 17:13 |
| Last Modified: |
14 Dec 2011 17:13 |
| URI: |
http://e-ait.tlulib.ee/id/eprint/161 |