Möldre , Kersti
(2008)
Tõlketarkvara ja selle õpetamine
tõlkemagistrantidele. Praegune seis, ootused
ja vajadused GILTi kontekstis.
[Magistritöö]
| Tüüp: |
Magistritöö
|
| Pealkiri: |
Tõlketarkvara ja selle õpetamine
tõlkemagistrantidele. Praegune seis, ootused
ja vajadused GILTi kontekstis |
| Autor: |
Möldre , Kersti |
| Aasta: |
2008 |
| Kogud: |
Allüksused ja instituudid > Germaani- Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut > Üliõpilastööd |
| Keel: |
est |
| Lühikokkuvõte: |
Magistritöö eesmärk oli uurida tõlketarkvara, selle kasutamist ja õpetamist
tõlkemagistrantidele ning teha järeldusi koolitusvajaduse kohta.
Töö annab ülevaate tõlketarkvara kujunemisloost ning praegu kasutusel olevatest
süsteemidest. Kuna eesmärgiks oli välja selgitada koolitusvajadus ning ettepanekud õppekava
sisu kohta, siis oli kõigepealt tarvis välja uurida, kas üldse ja kui palju tõlketarkvara
kasutatakse. Eeldades, et suur osa tõlkijaid on otseselt või kaudselt seotud tõlkebüroodega,
siis oli võimalikult ülevaatliku teabe saamiseks otstarbekas küsitleda Eesti tõlkebüroosid.
Lisaks avaldasid bürood arvamust ka praeguse koolituse taseme kohta ning ütlesid välja oma
ootused. Vastustest selgus, et eelkõige oodatakse tõlkemagistrandilt paremat üldist
arvutioskust ning üldisi teadmisi tõlkemäludest, võimet ise õppida.
Nagu tõlkija on tõlkebüroo töödes üks osaline, nii on tõlkebüroo ise enamasti lüli suures
protsessis, kus on seotud globaliseerimine, internatsionaliseerimine, lokaliseerimine ja
tõlkimine. Tarbetekste, eriti tehnikatekste vajavad ettevõtted on hakanud oma kulude
optimeerimiseks ja tulemuste parandamiseks kavandama vajalikke tõlketegevusi kohe
algfaasis, juba teksti loomise käigus. See on ala, mis esitab tõlkijatele uusi väljakutseid,
nõudes kõigepealt protsesside olemuse ja seejärel infotehnoloogiliste abivahendite võimaluste
tundmist. Selles suunas võiks käesoleva töö teemat tulevikus edasi arendada.
Küsitlustulemused ning teoreetikute ja praktikute seisukohtade analüüs lubab järeldada, et
ülikool peaks edaspidigi kandma eelkõige harivat rolli (educate) ning andma tugeva
teoreetilise põhja, kirjeldama protsesse ja seoseid nii sügavuti, ajaloolises plaanis, kui laiuti,
tänapäevaseid majandus- ja kultuuriseoseid silmas pidades. Ülikooli osa on anda ka esmased
teadmised tõlketarkvara toimimispõhimõtetest ja otstarbest. Oskuste arendamine ja lihvimine
peaks aga toimuma praktika käigus, tõlkebüroos või ettevõttes, kus tõlketarkvara aktiivselt
kasutusel on.
Küsitluse põhjal valminud magistritööd on kättesaadavad ka vastanud büroodele. Loodetavasti
panid intervjuud ja valminud analüüsid büroode töötajaid ennastki kõrvalt vaatama ning oma
töömeetodeid, töökorraldust ja positsiooni värske pilguga hindama ning julgemalt ka ülikoolile
nõudmisi esitama. |
| Date Deposited: |
13 Dec 2011 17:55 |
| Last Modified: |
13 Dec 2011 17:55 |
| URI: |
http://e-ait.tlulib.ee/id/eprint/157 |